Millised õppesuunad on koolis?
Narva Gümnaasiumis ei ole õppesuundi, õppekava on loodud selliselt, et igal õppijal oleks võimalik luua endale oma individuaalne õpitee. Õpinguid planeerib õpilane koostöös mentoriga. Individuaalse õpitee kujundamisel saab õpilane teha valikuid kooli sisseastudes õppeprogrammi (ehk õppekava) ja matemaatika kursusi valides ning valikkursustest endale sobiva õpitee kujundades.
Kui palju on koolis õpilasel valikkursusi?
Minimaalne valikkursuste arv kitsa matemaatika kursuste valimisel on 17 kursust, laia matemaatika kursuste valimisel 14 kursust, BAAS 60 lisa programmis kitsa matemaatika õppimise puhul – 13, BAAS 60 lisa programmis laia matemaatika õppimise puhul -10 kursust. Õpilane saab alati valida ka rohkem valikkursusi.
Millistest valdkondadest saab õpilane valikkursusi valida?
Narva Gümnaasium pakub erinevate valdkondade valikkursusi. Nende hulgast saavad erinevate huvide ja tulevikusihtidega noored valida endale sobivad kursused. Narva Gümnaasium teeb koostööd Narva Eesti Riigigümnaasiumi, kõrgkoolide ja teiste partneritega, et gümnaasiumiõpilase valikuvõimalused oleksid maksimaalselt mitmekesised. Valikkursustena arvestatakse ka koolis toimuvaid huviringe, osalemist ÕE´s, projektides, väljaspool kooli läbitud kursusi jm.
Millised võõrkeeled on kooli õppekavas kohustuslikud?
Narva Gümnaasiumis õpib õpilane eesti keel teise keelena, seega lisandub õppekavas kohustusliku võõrkeelena vaid põhikoolis õpitud A-võõrkeel (inglise või saksa keel), milles gümnaasiumis lõpus omandatakse B2 keeleoskustase.
Erinevaid võõrkeeli saab õpilane omandada enda eelistuste alusel ning neid arvestatakse koolis valikkursustena. Näiteks võib õpilane alustada gümnaasiumi G1 õppeastmes itaalia, prantsuse, soome vm võõrkeele omandamist.
Millise ainekava alusel õpitakse koolis eesti keelt?
Narva Gümnaasiumis õpivad õpilased eesti keel teise keelena ainekava alusel ning sooritavad kooli lõpetades riigieksami eesti keeles teise keelena. Riigieksamit saab õpilane hea keeleoskuse korral sooritada ka 10. ja 11. klassis vastavalt riigieksamite korraldusele, eksamit ei pea sooritama õpilane, kellel on väljastatud eesti keele oskuse kõrgtaseme või C1-taseme tunnistus.
Kuidas on koolis korraldatud vene keele ja kirjanduse õppimine?
Narva Gümnaasiumis ei ole vene keel kohustuslik kursus, vaid õpilased saavad ise valida endale meelepäraseid kursusi vene keeles.
Kirjandust õpib õpilane 3 kursust vene keeles ja 2 kursust eesti keeles.
Kuidas toetatakse koolis eesti keele omandamist (tunniväliselt)?
Loome koolis mitteformaalset keeleõpet toetava keelekeskkonna, mis võimaldab igal koolipere liikmel eesti keelt kuulda ja igapäevases suhtluses kasutada. Keele omandamisel kasutatakse nii kooli füüsilist ruumi (rääkivad seinad, infotelerid, kooliraadio) kui ka sotsiaalset keskkonda (keeleklubid ja –kohvikud, projektid, eestikeelne mentorlus ja huviharidus jpm).
Mis kell algavad koolis tunnid?
Tunnid algavad kell 8.45.
Kui kaua kestab üks tund?
Üks tund kestab 70 minutit.
Edgari peamine roll on toetada erinevate õpilasaktiivide tegevust koolis, kaasata kogukonda kooli tegevustesse, luua ja hoida kontakte partneritega ning organiseerida huvihariduslikku tegevust.
Ta on lõpetanud Sisekaitseakadeemias tolli ja maksunduse eriala, töötanud uurijana ning olnud kaitseväes Sõjaväepolitsei Vahipataljonis ja Kalevis. Noorsootööga on ta tegelnud varemgi, korraldades kohalikke ja rahvusvahelisi kodanikuühiskonna- ja noortealaseid projekte.
Narva Gümnaasiumis soovib ta muuta õpilaste koolielu dünaamilisemaks ja mitmekülgsemaks, toetada Narva linna noorte aktiivsust ning rikastada nende haridusteed.
Juhtõpetaja peamised ülesanded on toetada iga õpilase arengut ning aidata õpilasel kujundada huvi- ja võimetekohast õpiteed, panustada kooli sisehindamis-, arendus- ja koolitustegevustesse, toetada oma õpetajate meeskonna professionaalset arengut ja heaolu.
Toomas on lõpetanud Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna liikumis- ja sporditeaduste õppekaval. Kogu tema teadlik tööelu on olnud seotud inimestega ja inimeste juhtimisega põhimõttel “koostöö toob tulemuse”.
Narva Gümnaasiumis soovib Toomas panustada noorte loova mõtlemise arendamisse. Ta peab oluliseks arendada noortes iseseisva ja koostöö tegemise oskust, teistega arvestamist ja vastutamist tehtu eest.
Juhtõpetaja peamised ülesanded on toetada iga õpilase arengut ning aidata õpilasel kujundada huvi- ja võimetekohast õpiteed, panustada kooli sisehindamis-, arendus- ja koolitustegevustesse, toetada oma õpetajate meeskonna professionaalset arengut ja heaolu.
Veronika on omandanud loodusainete õpetaja magistrikraadi Tallinna Ülikoolis ning töötanud Narva koolides geograafia- ja bioloogiaõpetajana.
Narva Gümnaasiumis soovib Veronika muuta õppeprotsessi huvipakkuvamaks ja mitmekülgsemaks ning kaasata aineõpetajaid kooli arendustegevustesse. Talle on väga oluline, et kõik tunneksid end koolis hästi ja turvaliselt.
Juhtõpetaja peamised ülesanded on toetada iga õpilase arengut ning aidata õpilasel kujundada huvi- ja võimetekohast õpiteed, panustada kooli sisehindamis-, arendus- ja koolitustegevustesse, toetada oma õpetajate meeskonna professionaalset arengut ja heaolu.
Riina on omandanud Tartu Ülikoolis doktorikraadi geograafia ja selle füüsikaliste protesside erialal, õpetajakogemuse on saanud nii Eesti kui ka Inglismaa koolides.
Elupõlise õppijana soovib Riina Narva Gümnaasiumis näidata, et hobi saab olla sinu töö ning õppimine on intelligentse inimese sündroom.
Mariliisi peamised ülesanded on tegeleda koolis digikultuuri loomisega, juurutada ning arendada õpianalüütika võimalusi õppimise ja õpetamise toetamiseks.
Mariliis on õppinud kommunikatsiooni ja andragoogikat. Omandamisel on magistrikraad Tartu Ülikoolis Ühiskonna ja infoprotsesside analüüsi õppekaval.
Tema jaoks sai oluliseks väljakutse koostöös tugeva ja toetava meeskonnaga luua üht maailma parimatest koolidest.
Triinu ülesandeks on kogu õppekorralduse logistika planeerimine alates õpetajate koormusest, tunnijaotuskavadest kuni õpilaste tunniplaani koostamiseni välja.
Ta on lõpetanud õpingud Tartu Ülikoolis inglise keele ja kirjanduse erialal, õppides magistratuuris süvitsi inglise keelt, kirjandusteadust ja tõlketeadust. Sel kevadel omandab Triin järjekorras teise magistrikraadi ja seda võõrkeeleõpetaja erialal.
Tema soov on luua kool, kus iga koolipere liige tunneb end turvaliselt ja hoituna, kus õppimine toetab igaühe individuaalseid valikuid ja õpiteed, ning loomulikult mis annab gümnasistile kolme keele oskust.
Õppejuhi ülesandeks on tagada õppe- ja kasvatustegevuse ladus korraldus, lähtudes kooli arengueesmärkidest, luua iga õpilase jaoks tingimused kaasaegse ja kvaliteetse hariduse saamiseks.
Tatjana on lõpetanud Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna eesti keele teise keelena eriala, saanud põhikooli ja gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja ning keelekümblusõpetaja ettevalmistuse.
Tatjana leiab, et on oluline toetada noorte kujunemist aktiivseteks ja vastutustundlikeks kodanikeks, kes mõtlevad, märkavad ja hoolivad.
Koolijuht on kogu koolimeeskonna eestvedaja, kes läbi tõenduspõhise koolijuhtimise tagab igaühe arengut toetava keskkonna, kus sügav headus ja vastutus tööõnne kujundamise eest on jagatud.
Teivi on omandanud Tallinna Ülikoolis andragoogika erialal bakalaureusekraadi ja hariduse juhtimise erialal magistrikraadi. Läbinud edukalt Haridus- ja teadusministeeriumi ning HARNO poolt korraldatud koolijuhtide järelkasvuprogrammi.
Koolijuhina usub, et muutus algab just meist endist. Näeb, endal rolli olla eksimist ja õppimist toetava koolikultuuri looja ning tööõnne kujundaja number üks.