05.02.2024 Virumaa riigiümnaasiumid korraldavad ühised sissastumiskatsed
Virumaa riigigümnaasiumid korraldavad sel aastal ühised sisseastumiskatsed. Eesmärgiks on vastuvõtutingimusi mugavamaks muuta, et iga noor leiaks edasiõppimiseks endale sobiva kooli. Koostöölepe sõlmiti Narva Eesti Gümnaasiumi uue õppehoone avapeol.
05.02.2024 Virumaa riigiümnaasiumid hakkavad ühiseid vastuvõtukatseid korraldama
Seitse Virumaa riigigümnaasiumit hakkavad ühiseid vastuvõtukatseid korraldama. Koolijuhid loodavad, et see hoiab andekaid õpilasi piirkonnas. Üsna palju virulasi õpivad mitte kodumaakonnas, vaid Tallinnas või Tartus.
05.02.2024 Virumaa riigiümnaasiumid korraldavad ühised sissastumiskatsed
Seitse Virumaa gümnaasiumi allkirjastasid 5. veebruaril ühtsete sisseastumiskatsete korraldamise leppe. Tänu sellele saavad gümnaasiumi kümnendasse klassi astuda soovijad juba tänavu kevadel sooritada sisseastumiskatsed ühtses infosüsteemis.
02.09.2023 Kaks uut kooli, aga üks soov: pakkuda noortele parimat hüppelauda
Irene Käosaar ja Teivi Gabriel juhivad Narva uusi riigigümnaasiume, luues seal õppijatekeskset ning avatud kultuuriga koole, kus oleks hea nii õppida kui ka õpetada. See ülesanne ei ole lihtsamate killast, aga muidu nad Narvas ei olekski.
31.08.2023 Uues koolimajas on ruumi ka viljakaks molutamiseks
Aprillis valmis saanud ja suvel sisustatud Narva gümnaasiumi hoones alustab 1. septembril 561 õpilast, keda ootavad koos õppimiseks avarad ning valgusküllased ruumid. Samas leidub võimalusi ka eraldumiseks.
14.04.2023 Narvas sügisel tööd alustava riigigümnaasiumi ehitus on lõppenud
Sügisel Narvas tööd alustava riigigümnaasiumi ehitustööd on lõppenud. Pea kõik õpetajad on leitud ja alanud on vestlused koolis õppima asuvate gümnaasiumiõpilastega.
22.03.2023 Teadmuskooli loovate koolide meeskonnad panid pead kokku
Täna kohtusid Rakveres Narva Gümnaasiumi, Tartu Annelinna Gümnaasiumi ja Maardu Gümnaasiumi meeskonnad, et ühiselt panustada Teadmuskooli mudeli väljatöötamisse ning valmistuda selle katsetamiseks 2023. aasta sügisest.
Haridus- ja Teadusministeerium otsib konkursi korras üldhariduskoole, kes soovivad ekspertide toel piloteerida koolimudelit eesti keelest erineva kodukeelega õpilastele alates järgmisest, st 2023/2024. õppeaastast.
22.03.2022 Põhjarannik: Narva riigigümnaasiumide juhtideks saavad Irene Käosaar ja Teivi Gabriel
Haridus- ja teadusministeerium valis Narva eesti riigigümnaasiumi juhiks Irene Käosaare ja Narva gümnaasiumi direktoriks Teivi Gabrieli.
29.04.2022 Riigi Kinnisvara: Kauaoodatud Narva riigigümnaasium sai nurgakivi
Narva linna riigigümnaasiumi õppehoone sai täna nurgakivi. Narva Gümnaasium alustab uues õppehoones tööd 2023. aasta sügisel. Narva riigigümnaasiumi hoonestus on planeeritud mööda A. Puškini tänavat. Uus koolikorpus hakkab paiknema astmeliselt, mis on tajutav ka siseruumis, kus eritasandid moodustavad isikupärase koolikeskkonna. Hoonesse on planeeritud 540 õppekohta.
5.08.2022 Riigi Kinnisvara: Narva riigigümnaasium saavutas maksimaalse kõrguse
5. augustil toodi Narva riigigümnaasiumis alla sarikapärg, sest hoone saavutas maksimaalse kõrguse. Kaasaegses koolihoones aadressil Puškini tn 31 hakkavad 2023. aasta sügisel õppima üle 500 õpilase.
Riigi Kinnisvara koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga viis läbi kunstikonkursi, et leida parim kunstiteose ideelahendus Narva riigigümnaasiumi õppehoone siseaeda. Žürii tegi valiku 16 kavandi hulgast ja valis võitjaks skulptor Art Allmägi kavandi „Viljakal pinnal”.
2023. aasta sügisel alustavad Tallinnas tööd kolm uut kooli: Pelgulinna, Mustamäe ja Tõnismäe riigigümnaasiumid. Narvas avavad uksed Narva Eesti Riigigümnaasium ja Narva Gümnaasium. Õppehoonete ehitustööd käivad ja peagi hakkavad koolid õpetajaid värbama.
06.11.2019 Riigi Kinnisvara: Narva riigigümnaasiumi ja Kesklinna Põhikooli arhitektuurikonkursi võitis Salto arhitektuuribüroo
Riigi Kinnisvara, Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Eesti Arhitektide Liiduga korraldas Narva riigigümnaasiumi ja Kesklinna Põhikooli arhitektuurikonkursi, mille võitis Salto arhitektuuribüroo ideekavandiga „Tahvel“. Ideekavandi autor
Edgari peamine roll on toetada erinevate õpilasaktiivide tegevust koolis, kaasata kogukonda kooli tegevustesse, luua ja hoida kontakte partneritega ning organiseerida huvihariduslikku tegevust.
Ta on lõpetanud Sisekaitseakadeemias tolli ja maksunduse eriala, töötanud uurijana ning olnud kaitseväes Sõjaväepolitsei Vahipataljonis ja Kalevis. Noorsootööga on ta tegelnud varemgi, korraldades kohalikke ja rahvusvahelisi kodanikuühiskonna- ja noortealaseid projekte.
Narva Gümnaasiumis soovib ta muuta õpilaste koolielu dünaamilisemaks ja mitmekülgsemaks, toetada Narva linna noorte aktiivsust ning rikastada nende haridusteed.
Juhtõpetaja peamised ülesanded on toetada iga õpilase arengut ning aidata õpilasel kujundada huvi- ja võimetekohast õpiteed, panustada kooli sisehindamis-, arendus- ja koolitustegevustesse, toetada oma õpetajate meeskonna professionaalset arengut ja heaolu.
Toomas on lõpetanud Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna liikumis- ja sporditeaduste õppekaval. Kogu tema teadlik tööelu on olnud seotud inimestega ja inimeste juhtimisega põhimõttel “koostöö toob tulemuse”.
Narva Gümnaasiumis soovib Toomas panustada noorte loova mõtlemise arendamisse. Ta peab oluliseks arendada noortes iseseisva ja koostöö tegemise oskust, teistega arvestamist ja vastutamist tehtu eest.
Juhtõpetaja peamised ülesanded on toetada iga õpilase arengut ning aidata õpilasel kujundada huvi- ja võimetekohast õpiteed, panustada kooli sisehindamis-, arendus- ja koolitustegevustesse, toetada oma õpetajate meeskonna professionaalset arengut ja heaolu.
Veronika on omandanud loodusainete õpetaja magistrikraadi Tallinna Ülikoolis ning töötanud Narva koolides geograafia- ja bioloogiaõpetajana.
Narva Gümnaasiumis soovib Veronika muuta õppeprotsessi huvipakkuvamaks ja mitmekülgsemaks ning kaasata aineõpetajaid kooli arendustegevustesse. Talle on väga oluline, et kõik tunneksid end koolis hästi ja turvaliselt.
Juhtõpetaja peamised ülesanded on toetada iga õpilase arengut ning aidata õpilasel kujundada huvi- ja võimetekohast õpiteed, panustada kooli sisehindamis-, arendus- ja koolitustegevustesse, toetada oma õpetajate meeskonna professionaalset arengut ja heaolu.
Riina on omandanud Tartu Ülikoolis doktorikraadi geograafia ja selle füüsikaliste protesside erialal, õpetajakogemuse on saanud nii Eesti kui ka Inglismaa koolides.
Elupõlise õppijana soovib Riina Narva Gümnaasiumis näidata, et hobi saab olla sinu töö ning õppimine on intelligentse inimese sündroom.
Mariliisi peamised ülesanded on tegeleda koolis digikultuuri loomisega, juurutada ning arendada õpianalüütika võimalusi õppimise ja õpetamise toetamiseks.
Mariliis on õppinud kommunikatsiooni ja andragoogikat. Omandamisel on magistrikraad Tartu Ülikoolis Ühiskonna ja infoprotsesside analüüsi õppekaval.
Tema jaoks sai oluliseks väljakutse koostöös tugeva ja toetava meeskonnaga luua üht maailma parimatest koolidest.
Triinu ülesandeks on kogu õppekorralduse logistika planeerimine alates õpetajate koormusest, tunnijaotuskavadest kuni õpilaste tunniplaani koostamiseni välja.
Ta on lõpetanud õpingud Tartu Ülikoolis inglise keele ja kirjanduse erialal, õppides magistratuuris süvitsi inglise keelt, kirjandusteadust ja tõlketeadust. Sel kevadel omandab Triin järjekorras teise magistrikraadi ja seda võõrkeeleõpetaja erialal.
Tema soov on luua kool, kus iga koolipere liige tunneb end turvaliselt ja hoituna, kus õppimine toetab igaühe individuaalseid valikuid ja õpiteed, ning loomulikult mis annab gümnasistile kolme keele oskust.
Õppejuhi ülesandeks on tagada õppe- ja kasvatustegevuse ladus korraldus, lähtudes kooli arengueesmärkidest, luua iga õpilase jaoks tingimused kaasaegse ja kvaliteetse hariduse saamiseks.
Tatjana on lõpetanud Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna eesti keele teise keelena eriala, saanud põhikooli ja gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja ning keelekümblusõpetaja ettevalmistuse.
Tatjana leiab, et on oluline toetada noorte kujunemist aktiivseteks ja vastutustundlikeks kodanikeks, kes mõtlevad, märkavad ja hoolivad.
Koolijuht on kogu koolimeeskonna eestvedaja, kes läbi tõenduspõhise koolijuhtimise tagab igaühe arengut toetava keskkonna, kus sügav headus ja vastutus tööõnne kujundamise eest on jagatud.
Teivi on omandanud Tallinna Ülikoolis andragoogika erialal bakalaureusekraadi ja hariduse juhtimise erialal magistrikraadi. Läbinud edukalt Haridus- ja teadusministeeriumi ning HARNO poolt korraldatud koolijuhtide järelkasvuprogrammi.
Koolijuhina usub, et muutus algab just meist endist. Näeb, endal rolli olla eksimist ja õppimist toetava koolikultuuri looja ning tööõnne kujundaja number üks.