Narva Gümnaasiumi pidulik avaaktus

1. septembril 2023, tähistasime Narva Gümnaasiumi koolipere avaaktusega uue kooliaasta algust. Tähtsale sündmusele koolimaja lipuväljakule kogunes üle kuuesaja inimese, et olla tunnistajaks uue ja kaasaegse koolimaja avamisele Narvas.

Aktus kätkes endas mitmeid olulisi ja traditsioonilisi tegevusi, millest üheks oli kooli lipu sisseõnnistamine. Lipu pühitsesid sisse Narva Maarja koguduse pastor Vladimir Batuhtin ja Narva Õigeusu kiriku vaimulik Artemi Bondarev. Naelad lipuvardasse lõid koolijuht Teivi Gabriel, haridus- ja teadusminister Kristina Kallas, linnapea Katri Raik, uue kooli õpetajate esindaja Tatjana Mihhailova ja õpilaste esindaja Tatjana Mihhailova.

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas tõdes, et see aasta on eriline, sest Narvas alustab tööd kaks uut riigigümnaasiumi. „Uute koolide avamine Narvas aitab pakkuda piirkonna noortele ühtlaselt kõrgel tasemel eestikeelset gümnaasiumiharidust. Usun, et riigigümnaasiumid oma õhustiku ja kaasaegse inspireeriva koolikeskkonnaga on noortele täiendavaks motivatsiooniks, et omandada hea gümnaasiumiharidus ning suurepärane eesti keele oskus – nii on neile kõik uksed edaspidi valla,“ tõdes minister ja soovis sujuvat sisseelamist uude kooliaastasse ning inspireerivaid õppimise hetki. 

„Narva linn rõõmustab ja on tänulik kahe uue riigigümnaasiumi üle. Uus koolikeskkond, uus juht, uued õpetajad – kõik see toob kaasa uue koolikultuuri. Narva linn astub kindlate sammudega kooliuuenduse teel,“ rõõmustas linnapea Katri Raik.

Koolijuhi Teivi Gabrieli sõnul on tema ja tema meeskond  täna valmis alustama uut õppeaastat kaasates koolikultuuri kujundamisesse nii õpilasi, lapsevanemaid kui ka kogukonda laiemalt: “Koolikogukonna ootus on olla kuuldud, nähtud ja kaasatud. Meie soov on säilitada praegused head praktikad, aga oleme valmis ka positiivseteks muutusteks. Narva Gümnaasium on tõestus haridusinnovatsioonist ja muutuste võimalikkusest,” lisas Gabriel.

„Uus koolihoone Narvas ei paku ainult kaasaegseid õppetingimusi, vaid sümboliseerib ka riigi pühendumist ja investeeringuid õpilaste arengusse ja Eesti tulevikku. See on paik, kus loovus ja teadmishimu saavad soodsa keskkonna ning kus õpilastel on võimalus unistada suurelt. Kooliaastad peaksid andma noorele inimesele ruumi otsida, katsetada, unistada ja valida just see, mis tundub talle õige. Seda ruumi uues Narva riigigümnaasiumis kindlasti jagub,” sõnas Riigi Kinnisvara juhatuse esimees Kati Kusmin.

Õppehoone arhitektuurikonkursi võitis Salto AB OÜ ideekavandiga „Tahvel“, mille autorid on Maarja Kask, Ralf Lõoke, Martin McLean ja Ragnar Põllukivi. Hoone sisearhitektid on Marja Viltrop ja Liisa Põime. Koolimaja ehitas AS Ehitustrust ja omanikujärelevalvet teostas Infragate Eesti AS.

Narva riigigümnaasiumi ehitustöid rahastati Euroopa Regionaalarengu Fondist ja riigieelarvest. Projekti kogumaksumus on 15,8 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks.

Koolihoone lahendus lähtub asukoha pinnavormist ning koolikorpused paiknevad astmeliselt vastavalt tänavatasapinna kaldele. Maapinna reljeefist tulenev astmelisus on selgelt tajutav ka siseruumis, kus eritasandid moodustavad voolava ja isikupärase kooli keskkonna, mis teadlikult väldib korruselisust ja rõhutab visuaalset terviklikkust ning pikki vaateid, samuti kulgemist läbi kogu maja. Narva Gümnaasium on riigigümnaasium, kus asub õppima 561 õpilast.

Koolihoone esist kaunistab skulptor Art Allmägi installatsioon „Viljakal pinnal”, mis loob visuaalsel ja ideelisel tasandil seose kompositsiooni tsentris kasvava tammepuuga. Tammetõru on suurepärane rahvuste ülene teadmiste ja hariduse sümbol, mida on hea kasutada kooli igapäevaelus.

Edgar Lennuk

kogukonnajuht

Edgari peamine roll on toetada erinevate õpilasaktiivide tegevust koolis, kaasata kogukonda kooli tegevustesse, luua ja hoida kontakte partneritega ning organiseerida huvihariduslikku tegevust. 

Ta on lõpetanud Sisekaitseakadeemias tolli ja maksunduse eriala, töötanud uurijana ning olnud kaitseväes Sõjaväepolitsei Vahipataljonis ja Kalevis. Noorsootööga on ta tegelnud varemgi, korraldades kohalikke ja rahvusvahelisi kodanikuühiskonna- ja noortealaseid projekte. 

Narva Gümnaasiumis soovib ta muuta õpilaste koolielu dünaamilisemaks ja mitmekülgsemaks, toetada Narva linna noorte aktiivsust ning rikastada nende haridusteed. 

Toomas Nõmmiste

JUHTÕPETAJA

Juhtõpetaja peamised ülesanded on toetada iga õpilase arengut ning aidata õpilasel  kujundada huvi- ja võimetekohast õpiteed, panustada kooli sisehindamis-, arendus- ja koolitustegevustesse, toetada oma õpetajate meeskonna professionaalset arengut ja heaolu. 

Toomas on lõpetanud Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna liikumis- ja sporditeaduste õppekaval. Kogu tema teadlik tööelu on olnud seotud inimestega ja inimeste juhtimisega põhimõttel “koostöö toob tulemuse”.

Narva Gümnaasiumis soovib Toomas panustada noorte loova mõtlemise arendamisse. Ta peab oluliseks arendada noortes iseseisva ja koostöö tegemise oskust, teistega arvestamist ja vastutamist tehtu eest.

Veronika Zhurina

JUHTÕPETAJA

Juhtõpetaja peamised ülesanded on toetada iga õpilase arengut ning aidata õpilasel  kujundada huvi- ja võimetekohast õpiteed, panustada kooli sisehindamis-, arendus- ja koolitustegevustesse, toetada oma õpetajate meeskonna professionaalset arengut ja heaolu.

Veronika on omandanud loodusainete õpetaja magistrikraadi Tallinna Ülikoolis ning töötanud Narva koolides geograafia- ja bioloogiaõpetajana.

Narva Gümnaasiumis soovib Veronika muuta õppeprotsessi huvipakkuvamaks ja mitmekülgsemaks ning kaasata aineõpetajaid kooli arendustegevustesse. Talle on väga oluline, et kõik tunneksid end koolis hästi ja turvaliselt.

Riina Vaht

JUHTÕPETAJA

Juhtõpetaja peamised ülesanded on toetada iga õpilase arengut ning aidata õpilasel  kujundada huvi- ja võimetekohast õpiteed, panustada kooli sisehindamis-, arendus- ja koolitustegevustesse, toetada oma õpetajate meeskonna professionaalset arengut ja heaolu.

Riina on omandanud Tartu Ülikoolis doktorikraadi geograafia ja selle füüsikaliste protesside erialal, õpetajakogemuse on saanud nii Eesti kui ka Inglismaa koolides.

Elupõlise õppijana soovib Riina Narva Gümnaasiumis näidata, et hobi saab olla sinu töö ning õppimine on intelligentse inimese sündroom.

Mariliis Randmer

ÕPIANALÜÜTIK- HARIDUSTEHNOLOOG

Mariliisi peamised ülesanded on tegeleda koolis digikultuuri loomisega, juurutada ning arendada õpianalüütika võimalusi õppimise ja õpetamise toetamiseks.

Mariliis on õppinud kommunikatsiooni ja andragoogikat. Omandamisel on magistrikraad Tartu Ülikoolis Ühiskonna ja infoprotsesside analüüsi õppekaval. 

Tema jaoks sai oluliseks väljakutse koostöös tugeva ja toetava meeskonnaga luua üht maailma parimatest koolidest.

Triin Kallip

ÕPPELOGISTIK

Triinu ülesandeks on kogu õppekorralduse logistika planeerimine alates õpetajate koormusest, tunnijaotuskavadest kuni õpilaste tunniplaani koostamiseni välja.

Ta on lõpetanud õpingud Tartu Ülikoolis inglise keele ja kirjanduse erialal, õppides magistratuuris süvitsi inglise keelt, kirjandusteadust ja tõlketeadust. Sel kevadel omandab Triin järjekorras teise magistrikraadi ja seda võõrkeeleõpetaja erialal.

Tema soov on luua kool, kus iga koolipere liige tunneb end turvaliselt ja hoituna, kus õppimine toetab igaühe individuaalseid valikuid ja õpiteed, ning loomulikult mis annab gümnasistile kolme keele oskust.

Tatjana Okuneva

ÕPPEJUHT

Õppejuhi ülesandeks on tagada õppe- ja kasvatustegevuse ladus korraldus, lähtudes kooli arengueesmärkidest, luua iga õpilase jaoks tingimused kaasaegse ja kvaliteetse hariduse saamiseks.

Tatjana on lõpetanud Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna eesti keele teise keelena eriala, saanud põhikooli ja gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja ning keelekümblusõpetaja ettevalmistuse. 

Tatjana leiab, et on oluline toetada noorte kujunemist aktiivseteks ja vastutustundlikeks kodanikeks, kes mõtlevad, märkavad ja hoolivad.

Teivi Gabriel

Koolijuht

Koolijuht on kogu koolimeeskonna eestvedaja, kes läbi tõenduspõhise koolijuhtimise tagab igaühe arengut toetava keskkonna, kus sügav headus ja vastutus tööõnne kujundamise eest on jagatud. 

Teivi on omandanud Tallinna Ülikoolis andragoogika erialal bakalaureusekraadi ja hariduse juhtimise erialal magistrikraadi. Läbinud  edukalt Haridus- ja teadusministeeriumi ning HARNO poolt korraldatud koolijuhtide järelkasvuprogrammi.

Koolijuhina usub, et muutus algab just meist endist. Näeb, endal rolli olla eksimist ja õppimist toetava koolikultuuri looja ning tööõnne kujundaja number üks.