Narva Gümnaasiumi, Tartu Annelinna Gümnaasium ja Maardu Gümnaasium kohtusid 22. märtsil, et ühiselt panustada Teadmuskooli mudeli väljatöötamisesse ning valmistuda mudeli katsetamiseks 2023 aasta sügisest. Esimesel kohtumisel tutvuti Teadmuskooli teoreetilise raamistikuga ja üldeesmärkidega, planeeriti tegevusi mudeli täiendamiseks ettevalmistusperioodil ning esimesi samme loomaks eesti keelest erineva kodukeelega õpilaste õppimist toetavat teaduspõhist koolimudelit.
Teadmuskooli loomise eestvedajaks on Narva Gümnaasiumi meeskond. Idee sündis eelmise aasta augustis Õpetajate järelkasvu häkatonil, kus läbi haridusdisani meetodi jõuti võimaliku lahenduseni. Eesti keelest erineva emakeelega õpilaste toetamiseks on vajalik luua terviklik koolikorralduslik mudel, mis hea eesti keele oskuse andmise kõrval seab olulisele kohale õpilase identiteediloome toetamise ning õpipädevuse arendamise.
Jaanuari alguses kuulutasime välja konkursi partnerkoolide leidmiseks koolimudeli arenduseks ja koolides rakendamiseks. Väljakuulutatud konkursile esitas sooviavalduse kokku 12 üldhariduskooli üle Eesti, kes kõik sarnaste väljakutsete ees. Peale põhjalikku kaalumist tegime ettepaneku kahele koolile – Tartu Annelinna Gümnaasium ja Maardu Gümnaasium.
Tartu Annelinna Gümnaasiumi pikaajaline kogemus keelekümbluses ja edusammud eesti keele õpetamisel ning kodanikukasvatuse vallas on kindlasti suurepäraseks sisendiks Teadmuskooli. Nende soov jagada oma kogemust eestikeelsele õppele üleminekul on väärtus, mida soovime uue koolimudeli arendusse kaasata ja seeläbi jagada seda ka teiste koolidega.
Maardu Gümnaasiumi väljakutsed olid sarnased nendele, mida Teadmuskooli loomisega fookusesse sai võetud. Soov luua õppimist ja autonoomiat toetavat koolikultuuri, eesti keele õppimise kõrval pöörata tähelepanu õpilaste rahvusliku identiteedi kujunemisele ja kultuuripädevuse arendamisele ning luua õppijat igakülgselt toetav koolikeskkond, on ka loodavas koolimudelis olulisel kohal.
Teadmuskooli mudeli väljatöötamisel ja katsetamisel töötavad koolide arendusmeeskonnad ühiselt selle nimel, et koolid oskaksid tõenduspõhiselt hinnata, kuidas eesti keelest erineva kodukeelega õpilane on koolis toetatud, arendaksid õpetajatega ühiselt uusi lähenemisi õppimisele ja õpetamisele, looksid koolikeskkonnas muutust ellu toovaid praktikaid ning mõtestaksid, kuidas neid kaasavalt ellu viia.
Partnerkoolide ülesanne on kahe aasta jooksul tõenduspõhiselt hinnata oma koolis muutuste vajadust lähtudes õppijast, planeerida tegevusi muutuse elluviimiseks toetudes teaduslikele alustele ning juhtida kooli kogukonda nende eesmärkide täitmise suunas. Oluline rõhuasetus on õppija eesti keele oskuse, identiteediloome ning õpipädevuse arendamisel, millest lähtuvalt seatakse üldeesmärgid. Tegevusi eestvedamises, õpetajate professionaalses arengus, õppesisus ja õpiruumis planeeritakse lähtuvalt kogutud tõenditest õpilaste arengu toetamiseks.
Teame, et iga kool, kus õpivad eesti keelest erineva kodukeelega õpilased, on omanäoliste väljakutsete ees. Seda enam eestikeelsele haridusele üleminekul. Teadmuskooli mudeli loomise laiem eesmärk on pakkuda koolidele rakendusvalmina võimalikke lahendusi, mida õppija eesti keele oskuse, õpipädevuse ja identiteediloome toetamiseks koolikeskkonnas kasutada.
