Teadmuskooli partnerkoolide avaseminar

Narva Gümnaasiumi, Tartu Annelinna Gümnaasium ja Maardu Gümnaasium kohtusid 22. märtsil, et ühiselt panustada Teadmuskooli mudeli väljatöötamisesse ning valmistuda mudeli katsetamiseks 2023 aasta sügisest. Esimesel kohtumisel tutvuti Teadmuskooli teoreetilise raamistikuga ja üldeesmärkidega, planeeriti tegevusi mudeli täiendamiseks ettevalmistusperioodil ning esimesi samme loomaks eesti keelest erineva kodukeelega õpilaste õppimist toetavat teaduspõhist koolimudelit.

Teadmuskooli loomise eestvedajaks on Narva Gümnaasiumi meeskond. Idee sündis eelmise aasta augustis Õpetajate järelkasvu häkatonil, kus läbi haridusdisani meetodi jõuti võimaliku lahenduseni. Eesti keelest erineva emakeelega õpilaste toetamiseks on vajalik luua terviklik koolikorralduslik mudel, mis hea eesti keele oskuse andmise kõrval seab olulisele kohale õpilase identiteediloome toetamise ning õpipädevuse arendamise.

Jaanuari alguses kuulutasime välja konkursi partnerkoolide leidmiseks koolimudeli arenduseks ja koolides rakendamiseks. Väljakuulutatud konkursile esitas sooviavalduse kokku 12 üldhariduskooli üle Eesti, kes kõik sarnaste väljakutsete ees. Peale põhjalikku kaalumist tegime ettepaneku kahele koolile – Tartu Annelinna Gümnaasium ja Maardu Gümnaasium.

Tartu Annelinna Gümnaasiumi pikaajaline kogemus keelekümbluses ja edusammud eesti keele õpetamisel ning kodanikukasvatuse vallas on kindlasti suurepäraseks sisendiks Teadmuskooli. Nende soov jagada oma kogemust eestikeelsele õppele üleminekul on väärtus, mida soovime uue koolimudeli arendusse kaasata ja seeläbi jagada seda ka teiste koolidega.

Maardu Gümnaasiumi väljakutsed olid sarnased nendele, mida Teadmuskooli loomisega fookusesse sai võetud. Soov luua õppimist ja autonoomiat toetavat koolikultuuri, eesti keele õppimise kõrval pöörata tähelepanu õpilaste rahvusliku identiteedi kujunemisele ja kultuuripädevuse arendamisele ning luua õppijat igakülgselt toetav koolikeskkond, on ka loodavas koolimudelis olulisel kohal.

Teadmuskooli mudeli väljatöötamisel ja katsetamisel töötavad koolide arendusmeeskonnad ühiselt selle nimel, et koolid oskaksid tõenduspõhiselt hinnata, kuidas eesti keelest erineva kodukeelega õpilane on koolis toetatud, arendaksid õpetajatega ühiselt uusi lähenemisi õppimisele ja õpetamisele, looksid koolikeskkonnas muutust ellu toovaid praktikaid ning mõtestaksid, kuidas neid kaasavalt ellu viia.

Partnerkoolide ülesanne on kahe aasta jooksul tõenduspõhiselt hinnata oma koolis muutuste vajadust lähtudes õppijast, planeerida tegevusi muutuse elluviimiseks toetudes teaduslikele alustele ning juhtida kooli kogukonda nende eesmärkide täitmise suunas. Oluline rõhuasetus on õppija eesti keele oskuse, identiteediloome ning õpipädevuse arendamisel, millest lähtuvalt seatakse üldeesmärgid. Tegevusi eestvedamises, õpetajate professionaalses arengus, õppesisus ja õpiruumis planeeritakse lähtuvalt kogutud tõenditest õpilaste arengu toetamiseks.

Teame, et iga kool, kus õpivad eesti keelest erineva kodukeelega õpilased, on omanäoliste väljakutsete ees. Seda enam eestikeelsele haridusele üleminekul. Teadmuskooli mudeli loomise laiem eesmärk on pakkuda koolidele rakendusvalmina võimalikke lahendusi, mida õppija eesti keele oskuse, õpipädevuse ja identiteediloome toetamiseks koolikeskkonnas kasutada.



Edgar Lennuk

kogukonnajuht

Edgari peamine roll on toetada erinevate õpilasaktiivide tegevust koolis, kaasata kogukonda kooli tegevustesse, luua ja hoida kontakte partneritega ning organiseerida huvihariduslikku tegevust. 

Ta on lõpetanud Sisekaitseakadeemias tolli ja maksunduse eriala, töötanud uurijana ning olnud kaitseväes Sõjaväepolitsei Vahipataljonis ja Kalevis. Noorsootööga on ta tegelnud varemgi, korraldades kohalikke ja rahvusvahelisi kodanikuühiskonna- ja noortealaseid projekte. 

Narva Gümnaasiumis soovib ta muuta õpilaste koolielu dünaamilisemaks ja mitmekülgsemaks, toetada Narva linna noorte aktiivsust ning rikastada nende haridusteed. 

Marko SandrE

HALDUSSPETSIALIST

Marko peamised ülesanded on kooli heakorra jälgimine, remondi- ja hooldustöödega seotud tegevuste korraldamine, koolihoone tuleohutusega seotud tegevuste koordineerimine ning töötervishoiu- ja tööohutusalaste ülesannete täitmine. 

Marko on töötanud erinevates eraettevõtetes müügi, halduse ja projektijuhtimise suunal. Täiendõpet on omandanud erinevates koolides ja ettevõtetes nii juhtimise, projektijuhtimise kui mitmete muude suundade kohta, mis aitavad lahendada tööga seotud küsimusi.

Riigigümnaasiumisse tööle asumine on Marko jaoks kaua oodatud ja läbimõeldud väljakutse – olla osake suurest ühiskondlikust projektist, anda oma panus Eesti elu paremaks muutmisesse.

Toomas Nõmmiste

JUHTÕPETAJA

Juhtõpetaja peamised ülesanded on toetada iga õpilase arengut ning aidata õpilasel  kujundada huvi- ja võimetekohast õpiteed, panustada kooli sisehindamis-, arendus- ja koolitustegevustesse, toetada oma õpetajate meeskonna professionaalset arengut ja heaolu. 

Toomas on lõpetanud Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna liikumis- ja sporditeaduste õppekaval. Kogu tema teadlik tööelu on olnud seotud inimestega ja inimeste juhtimisega põhimõttel “koostöö toob tulemuse”.

Narva Gümnaasiumis soovib Toomas panustada noorte loova mõtlemise arendamisse. Ta peab oluliseks arendada noortes iseseisva ja koostöö tegemise oskust, teistega arvestamist ja vastutamist tehtu eest.

Veronika Zhurina

JUHTÕPETAJA

Juhtõpetaja peamised ülesanded on toetada iga õpilase arengut ning aidata õpilasel  kujundada huvi- ja võimetekohast õpiteed, panustada kooli sisehindamis-, arendus- ja koolitustegevustesse, toetada oma õpetajate meeskonna professionaalset arengut ja heaolu.

Veronika on omandanud loodusainete õpetaja magistrikraadi Tallinna Ülikoolis ning töötanud Narva koolides geograafia- ja bioloogiaõpetajana.

Narva Gümnaasiumis soovib Veronika muuta õppeprotsessi huvipakkuvamaks ja mitmekülgsemaks ning kaasata aineõpetajaid kooli arendustegevustesse. Talle on väga oluline, et kõik tunneksid end koolis hästi ja turvaliselt.

Riina Vaht

JUHTÕPETAJA

Juhtõpetaja peamised ülesanded on toetada iga õpilase arengut ning aidata õpilasel  kujundada huvi- ja võimetekohast õpiteed, panustada kooli sisehindamis-, arendus- ja koolitustegevustesse, toetada oma õpetajate meeskonna professionaalset arengut ja heaolu.

Riina on omandanud Tartu Ülikoolis doktorikraadi geograafia ja selle füüsikaliste protesside erialal, õpetajakogemuse on saanud nii Eesti kui ka Inglismaa koolides.

Elupõlise õppijana soovib Riina Narva Gümnaasiumis näidata, et hobi saab olla sinu töö ning õppimine on intelligentse inimese sündroom.

Karis Peetsalu

JUHTÕPETAJA

Juhtõpetaja peamised ülesanded on toetada iga õpilase arengut ning aidata õpilasel  kujundada huvi- ja võimetekohast õpiteed, panustada kooli sisehindamis-, arendus- ja koolitustegevustesse, toetada oma õpetajate meeskonna professionaalset arengut ja heaolu.

Karis  on omandanud Tallinna Ülikooli kasvatusteaduste diplomi ühes magistrikraadi ja õpetajakutsega. Ometi peab ta olulisemaks ülikoolidiplomist kraadiõpingutele järgnenud õpiteed, mis ühes praktiliste väljakutsetega jätkub tänaseni.

Ida-Virumaa patrioodina näeb ta Narva Gümnaasiumi riigi- ja kogukonnakoolina, mis ühendab rahvusi ja kultuure, toob kokku praktikutest spetsialistid ja motiveeritud õpetajad, et koos luua turvaline ja inspireeriv õpikeskkond noorte tulevikuloojate ja homse hoidjate kujundamiseks.

Edgar Lennuk

KOGUKONNAJUHT

Edgari peamine roll on toetada erinevate õpilasaktiivide tegevust koolis, kaasata kogukonda kooli tegevustesse, luua ja hoida kontakte partneritega ning organiseerida huvihariduslikku tegevust.

Ta on lõpetanud Sisekaitseakadeemias tolli ja maksunduse eriala, töötanud uurijana ning olnud kaitseväes Sõjaväepolitsei Vahipataljonis ja Kalevis. Noorsootööga on ta tegelnud varemgi, korraldades kohalikke ja rahvusvahelisi kodanikuühiskonna- ja noortealaseid projekte.

Narva Gümnaasiumis soovib ta muuta õpilaste koolielu dünaamilisemaks ja mitmekülgsemaks, toetada Narva linna noorte aktiivsust ning rikastada nende haridusteed.

Mariliis Randmer

ÕPIANALÜÜTIK- HARIDUSTEHNOLOOG

Mariliisi peamised ülesanded on tegeleda koolis digikultuuri loomisega, juurutada ning arendada õpianalüütika võimalusi õppimise ja õpetamise toetamiseks.

Mariliis on õppinud kommunikatsiooni ja andragoogikat. Omandamisel on magistrikraad Tartu Ülikoolis Ühiskonna ja infoprotsesside analüüsi õppekaval. 

Tema jaoks sai oluliseks väljakutse koostöös tugeva ja toetava meeskonnaga luua üht maailma parimatest koolidest.

Triin Kallip

ÕPPELOGISTIK

Triinu ülesandeks on kogu õppekorralduse logistika planeerimine alates õpetajate koormusest, tunnijaotuskavadest kuni õpilaste tunniplaani koostamiseni välja.

Ta on lõpetanud õpingud Tartu Ülikoolis inglise keele ja kirjanduse erialal, õppides magistratuuris süvitsi inglise keelt, kirjandusteadust ja tõlketeadust. Sel kevadel omandab Triin järjekorras teise magistrikraadi ja seda võõrkeeleõpetaja erialal.

Tema soov on luua kool, kus iga koolipere liige tunneb end turvaliselt ja hoituna, kus õppimine toetab igaühe individuaalseid valikuid ja õpiteed, ning loomulikult mis annab gümnasistile kolme keele oskust.

Tatjana Okuneva

ÕPPEJUHT

Õppejuhi ülesandeks on tagada õppe- ja kasvatustegevuse ladus korraldus, lähtudes kooli arengueesmärkidest, luua iga õpilase jaoks tingimused kaasaegse ja kvaliteetse hariduse saamiseks.

Tatjana on lõpetanud Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna eesti keele teise keelena eriala, saanud põhikooli ja gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja ning keelekümblusõpetaja ettevalmistuse. 

Tatjana leiab, et on oluline toetada noorte kujunemist aktiivseteks ja vastutustundlikeks kodanikeks, kes mõtlevad, märkavad ja hoolivad.

Teivi Gabriel

Koolijuht

Koolijuht on kogu koolimeeskonna eestvedaja, kes läbi teadus- ja tõenduspõhise koolijuhtimise tagab igaühe arengut toetava keskkonna, kus sügav headus ja vastutus tööõnne kujundamise eest on jagatud. 

Teivi on omandanud Tallinna Ülikoolis andragoogika erialal babalaureusekraadi ja hariduse juhtimise erialal magistrikraadi. Läbinud  edukalt Haridus- ja teadusministeeriumi ning HARNO poolt korraldatud koolijuhtide järelkasvuprogrammi.

Koolijuhina usub, et muutus algab just meist endist. Näeb, endal rolli olla eksimist ja õppimist toetava koolikultuuri looja ning tööõnne kujundaja number üks.